Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi pöördumine immuniseerimiste osas

Kuigi enamus uue gripi (H1N1, pandeemiline gripp) haigusjuhte on kerged
või keskmise raskusega on kogu maailmas esinenud raskeid haigusjuhte, mis
on nõudnud pikaajalist ravi intensiivravi osakondades ning halvimal juhul
lõppenud surmaga. Murettekitav on asjaolu, et suur hulk surmaga lõppenud
juhtudest on esinenud eelnevalt tervetel noortel inimestel.

Vaktsiinid on üks vähestest ennetusabinõudest, mis on osutunud
efektiivseks gripi profülaktikas. Uuringud on näidanud, et hooajalise
gripi vaktsiinid ei ole efektiivsed uue pandeemilise gripi korral. Eesti
Infektsioonhaiguste Selts on seiskohal, et Euroopa Liidus registreeritud
uue gripi vaktsiinide tõhusus ületab tunduvalt nendega kaasnevat
võimalikku tervise- riski. Siiani läbiviidud uuringud ja vaktsineeritud
isikute jälgimine näitab, et vaktsineerimise järgselt võib esineda
lokaalseid kõrvalnähte (süstekoha punetus, valulikkus ja turse) ning
kergemaid üldsümptomeid (väike palavik, peavalu jne.). Samas aga
riskigruppidesse kuuluvate isikute haigestumine võib osutuda eluohtlikuks
kas neile endile või teistele isikutele, kellega haigestunud isikud oma
töö tõttu kokku puutuvad. Infektsioonhaiguste Selts on seisukohal, et uue
gripi vastane immuniseerimine kaitseb haigestumise eest ja seega väldib
nii rasket haigestumist kui ka surmajuhtumeid.

Praeguseks läbiviidud uuringud ei ole näidanud, et vaktsiinid soodustaksid
või põhjustaksid teiste nakkushaiguste esinemise sagenemist või raskemat
põdemist. Küll aga on rohkelt teaduslikku tõestust, et lapseea plaanilised
vaktsineerimised väldivad raskeid nakkushaigusi ja surmajuhte. Nii on
Eestis tänu vaktsiinidele täielikult likvideeritud hemofiiluse poolt
põhjustatud meningiit, difteeria, lastehalvatus, leetrid ja punetise
viirusest põhjustatud kaasasündinud kurtus. Oluliselt on vähenenud
haigestumine läkaköhasse, b-hepatiiti, mumpsi ning on muutunud kergemaks
nende haiguste kulg. Siiski pole ükski nende haiguse tekitajatest
maailmast kadunud ning eksisteerib tõsine oht, et kui vaktsineerimised
kasvõi ajutiselt lõpetatakse, tulevad need haigused tagasi. Nii juhtus
1990ndatel aastatel difteeriaga. Eesti Infektsioohaiguste Selts leiab, et
plaaniliste immuniseerimiste kasvõi ajutine katkestamine hõlmab endas ohtu
raskete infektsioonhaiguste taasilmumiseks, samas kui puudub tõestus ja
usutavus, et immuniseerimised oleks seotud teiste infektsioonhaiguste
sagenemisega.  Eesti Infektsioonhaiguste selts peab lubamatuks muudatusi
laste plaaniliste vaktsineerimiste osas.

Eesti Infektsioonhaiguste Selts on Eesti infektsioonhaiguste arste ühendav
erialaselts, mis on asutatud 1993 aastal. Seltsil on 58 liiget.

Eesti Infektsioonhaiguste Selts

esid@esid.ee
www.esid.ee