Lätis kinnitatud rohkem kui 1000 A-viirushepatiidi haigusjuhtu 18.03.2009

Kuigi Eestis ei ole sel aastal registreeritud ühtegi Lätist kaasa toodud A-viirushepatiidi juhtu, peab Tervisekaitseinspektsioon vajalikuks meelde tuletada, et epidemioloogiline olukord Lätis on jätkuvalt halb.

Sellel aastal on Lätis 16. märtsi seisuga kinnitatud 1052 A-viirushepatiidi juhtu, neist 609 Riias ja 128 Riia rajoonis. Aastal 2008 registreeriti Lätis kokku 2816 A-hepatiidi haigusjuhtu.

Eestis registreeriti aasta esimesel kahel kuul (jaanuar-veebruar) kaheksa A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Kõik nakatumised toimusid väljaspool Eestit - kuuel juhul pärines nakkus Egiptusest, kahel korral toodi nakkus kaasa Indiast.

Märtsis lisandus kaks haigusjuhtu, neist ühel juhul saadi nakkus Indias ja teisel juhul oli tegemist kohaliku nakatumisega, kus nakkuse allikaks oli Egiptusest haigusega tagasi tulnud pereliige.

Läti Rahvatervise Agentuuri andmeil on A-hepatiidi peamisteks levikuteedeks Lätis otsene kontakt nakatunuga, kokkupuutumine saastunud esemete või toiduga, aga ka seksuaalsuhted nakatunud inimesega.

Kõikides hepatiidi riskiriikides tuleks tähelepanu pöörata levinumatele A-viirushepatiidi edasi kandumise teedele, milleks võivad olla ebapiisavalt kuumutatud toit, sh mereannid, pesemata puu- ja köögiviljad või salatid. Ohtlikeks nakkusallikateks on ka saastunud joogivesi, joogid või jääkuubikud ja nõud, mis on A-hepatiidi viirusega saastunud, isegi kui nad paistavad puhtad.

Parima kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsineerida tuleks vähemalt kaks nädalat enne nn riskiriiki kavandatavat reisi.

Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis käte pesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas. Kui reisil olles pole võimalik alati käsi pesta, aitavad hädast välja steriliseeritud puhastuslapid. Kindlasti tuleks vältida suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.

A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Inkubatsiooniperiood kestab 15 – 50, keskmiselt 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on: väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Nakkusohtlikkuse perioodi kestus on 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega väliskeskkonda lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline.

Allikas: Tervisekaitseinspektsioon