Grippi haigestunute arv on taas kasvanud 11.03.2009
Prindi
Eelmisel nädalal hakkas seni domineerinud A gripi alatüübi H3 asemel
domineerima B gripi viirus. Laboratoorselt kinnitati 10.nädalal (2.- 8.
märts) 85 gripiviirust, neist olid 36 A ja 49 B grippi, mida on 57
protsenti rohkem kui nädal varem.
Eelmisel nädalal hakkas seni domineerinud A gripi alatüübi H3 asemel domineerima B gripi viirus. Laboratoorselt kinnitati 10.nädalal (2.- 8. märts) 85 gripiviirust, neist olid 36 A ja 49 B grippi, mida on 57 protsenti rohkem kui nädal varem.
Eelmisel nädalal hakkas seni domineerinud A gripi alatüübi H3 asemel domineerima B gripi viirus. Laboratoorselt kinnitati 10.nädalal (2.- 8. märts) 85 gripiviirust, neist olid 36 A ja 49 B grippi, mida on 57 protsenti rohkem kui nädal varem.
Gripi viiruse alatüüp B on tunduvalt väiksema
leviku potentsiaaliga ega kutsu üldjuhul esile suurt epideemiat.
Loodetavasti näeme juba selle nädala lõpuks haigestumuse langust.
Erinevate respiratoorsete viiruste seas domineerib praegu gripi viirus (60% juhtudest).
Etiologiline struktuur
Eelneva nädalaga võrreldes kasvas mõnevõrra ka
ägedatesse viirusnakkustesse haigestumiste arv. 10. nädalal
registreeriti Eestis ülemiste hingamisteede ägedaid viirusnakkusi 7699
korral, neist ligi 47 protsenti olid lapsed.
Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Eestis
keskmiselt 574. Keskmisest kõrgem oli haigestumine Põlvamaal (1174),
Pärnumaal (928), Võrumaal (890), Jõgevamaal ( 791) ja Tartumaal (777) .
Vanusrühmade järgi haigestusid enam lapsed vanuses 5-14, kuid haigestumus vanusrühmas 0-4 oli samuti suhteliselt kõrge.
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon
