Miks alustatakse immuniseerimisega juba esimesel eluaastal?
Mõnikord tekib küsimus: miks peab lapsi vaktsineerima nii varases eas? Vastus: seetõttu, et haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, võib kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pool b-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- või väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletiku.
Mitte ükski vastsündinu ei sünni steriilsesse maailma, vaid puutub juba sünnitusel ja kohe sünni järel kokku paljude mikroobidega. Immuunsüsteem toimib sünnist alates. Nii laste kui täiskasvanute immuunsüsteem tegeleb antigeenidega pidevalt – vaktsiinide antigeenid on nagu tilk kõigi antigeenide meres.
Vaktsineerimine immuunsüsteemi üle ei koorma. Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigusi tekitavates mikroobides või mitmes varem kasutusel olnud vaktsiinis. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni. Inimeste, ka vastsündinute ja imikute, immuunsüsteem on väga võimas. Arvestused näitavad, et immuunsüsteem ei saaks üle koormatud ka siis, kui korraga vaktsineeritaks 10000 erineva haiguse vastu.
