Kliinilised uuringud
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad infektsioonhaigused kogu maailmas ligi 15 miljoni inimese surma aastas. Nendest rohkem kui 5 miljonit on alla 5 aasta vanused lapsed.
Mitmeid haigusi on nüüdseks võimalik ära hoida vaktsineerimisega, kuid siiski on veel haigusi, mille tõttu sureb maailma erinevates piirkondades palju inimesi. Seetõttu on oluline jätkata uute vaktsiinide väljatöötamist ning muuta olemasolevaid efektiivsemaks ja ohutumaks.
Suur osa vaktsiinide ja ravimite väljatöötamisel lasub kliinilistel uuringutel, mida viiakse läbi nii täiskasvanutel kui lastel.
Vaktsiiniuuringute puhul on oluline teada, kui palju ja millise sagedusega tuleks vaktsiini manustada, et saavutada haiguse ärahoidmiseks piisav kaitsekehade hulk organismis võimalikult väheste kõrvaltoimetega.
2011 a. märtsikuu seisuga on Eestis toimumas 2 gripivaktsiini ja 2 herpesevaktsiini uuringut täiskasvanutel, gripivaktsiini uuring noorukitel ning meningokokkvaktsiini uuring väikelastel. Andmeid kliiniliste uuringute kohta saab Ravimiameti koduleheküljelt: http://www.ravimiamet.ee/13239.
Lisaks nakkushaiguste vastastele vaktsiiniuuringutele viiakse läbi uuringuid ka onkoloogiliste (kasvajavastaste) vaktsiinidega (tuntud ingliskeelse lühendina ASCI = antigen specific cancer immunotherapy ehk eesti keeles antigeen spetsiifiline vähi immuunravi). Hetkel uuritakse Eestis kopsuvähi ja nahamelanoomi ravivaktsiine.
Kliinilisi uuringuid lastel on vähe läbi viidud, kuid need on väga vajalikud. Laste ravimi- ja vaktsiiniuuringud annavad raviarstile palju olulist ja usaldusväärset informatsiooni ravimi või vaktsiini mõju kohta lapsel ning laiendavad oluliselt erinevate haiguste ravi- ja ennetamise võimalusi.
Ravimid ja vaktsiinid toimivad lapse organismis erinevalt täiskasvanu omast. Lapse organism kasvab ja areneb pidevalt, mistõttu ei suuda ta omastada, „töödelda“ ja eritada ravimeid täpselt samamoodi kui täiskasvanu organism.
Lapse organismis on võrreldes täiskasvanuga mitmeid erinevusi, muuhulgas erinev ensüümide aktiivsus, kaitsekehade tootmise võime ning rasvkoe, vee, valkude sisaldus,
Seni ei ole paljude ravimite kohta teada, kuidas nad täpselt lapse organismis toimivad: kuidas nad imenduvad, organismis jaotuvad, palju jõuab ravimit haiguskoldesse, kuidas toimub ravimi töötlemine maksas ja eritumine soolestiku ning neerude kaudu.
Laste puhul tuleb arvesse võtta ravimi/vaktsiini annuse suurust, annustamise sagedust , manustamise teed (suu kaudu, pärasoole kaudu, süstides kas lihasesse või veeni) ja vormi (tilgad, tabletid, kapslid, siirup vm), kuidas ravim lapsele maitseb, kuidas laps ennast peale ravimi või vaktsiini manustamist tunneb.
Et parandada lastele sobivate ravimite kättesaadavust ja ravimitealast informatsiooni, on Euroopa Ravimiamet kooskõlas Pediaatrilise Komiteega esitanud kõikidele ravimitootjatele laste kliiniliste uuringute läbiviimise nõude– enamike ravimite ja vaktsiinide puhul on vaja läbi viia kliinilisi uuringuid lastel.
