Kas vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?
Vaktsineerimisega võivad mõnikord kaasneda kõrvaltoimed. Samas on vaktsineerimisest saadav kasu palju suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk. Arstid teavad neid kõrvaltoimeid, nende tekkepõhjusi- ja aega ning oskavad soovitada, kuidas ühe või teise kõrvaltoime ilmnemisel toimida.
Millised on vaktsineerimise võimalikud kõrvaltoimed?
- Pärast vaktsiinisüsti võib süstekoht mõnda aega olla valulik, punetav ja turses.
- Mõnikord võib tõusta palavik. Palavik võib tõusta seetõttu, et keha võib haigustekitaja antigeenide (ja vaktsiinis ongi väikeses koguses antigeeni) sattumisel kehasse reageerida palavikuga. Vaktsineerimisjärgne palavik on lühiajaline, mitte üle 2-3 päeva.
- Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 100 kuni 10000 lapse kohta põhjustada kaenlaaluse lümfisõlme suurenemist või mädanikku. Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiinisüsti tegemise järel võib mõne nädala möödudes tekkida lühiajaline isemööduv nahalööve või turse kaela piirkonnas. Need seisundid ei ole nakkusohtlikud. Väga harva võib tekkida laialdane turse jäseme piirkonnas, kuhu vaktsiini süstiti, mööduv vereliistakute vähesus jt mööduvad kõrvaltoimed. Lastel, kellel on palavikukrampide tekkeks kaasasündinud eelsoodumus, võivad palaviku foonil vallanduda palavikukrambid. Sellistel lastel võivad palavikukrambid vallanduda igasuguse palaviku korral – hoopis suurem on palavikukrampide tõenäosus nakkushaigusesse nakatumise korral ning vaktsineerimise järel juhtub seda väga harva.
- Immuniseerimisega seotud tugeva allergilise reaktsiooni (anafülaktilise šoki) risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta. Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire ja tõhus esmaabi. Seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist veel veerand tunniks jääda tervishoiuasutusse.
Vaktsineerimine on olnud väga tõhus – riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis kas enam üldse ei esine või esineb harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema.
Vaktsiin kaitseb kindla nakkushaiguse eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine juhuse tõttu kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega. Eestis sünnib aastas ligikaudu 15000 last. Kõik lapsed ei sünni päris tervetena ja terviseprobleeme võib tekkida ka imiku- ja väikelapseeas. See ei tähenda veel, et need probleemid oleksid vaktsineerimisega seotud. Kui mitte ühelgi vaktsineeritud lapsel edaspidises elus mitte ühtegi terviseprobleemi ei tekiks, oleks vaktsineerimine imeravim kõigi maailma haiguste vastu. Seda vaktsineerimine siiski ei ole – vaktsineerimine kaitseb meid kindla nakkushaiguse vastu.
On oluline teada, et vaktsiinide kohta on läbi viidud väga palju teadusuuringuid ning ei ole leitud põhjuslikku seost vaktsineerimise ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste vahel. Üheks levinud vääruskumuseks on arvamus, et vaktsiini manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Vaktsineerimine hoopis tugevdab immuunsust selle nakkushaiguse suhtes, mille vastu on vaktsineeritud. Teadusuuringud on selgelt näidanud, et vaktsineerimine ei tee inimest muudele nakkustele vastuvõtlikumaks ega muuda teiste infektsioonide kulgu raskemaks.
