B-hepatiit
Hepatiit on maksapõletik B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Seetõttu on haiguse levik salakaval – ¼ kuni 1/3 B-hepatiiti põdevatest inimestest ei tea endal olevat olnud nakatumisvõimalusi. B-hepatiidi viirus võib levida ka sugulisel teel ning sünnituse käigus emalt lapsele. Täiskasvanutel kulgeb B-hepatiit umbes 60% juhtudest ilma ägedate haigusnähtudeta ja krooniline maksapõletik kujuneb ligikaudu 5% nakatunutest. Lapseeas nakatudes on oluliselt suurem oht haiguse krooniliseks kuluks. Kui laps saab nakkuse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus peaaegu kõikidel; kui laps nakatub väikelapseeas, siis 25-50%-l. Seetõttu alustatakse B-hepatiidi vastast vaktsineerimist varases lapseeas. B-hepatiidi vaktsiin maksale mõju ei avalda ja vastsündinu kollasuse teket ei mõjuta.
