Kuidas nakatutakse

Malaaria levik inimestele toimub nakatunud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest. Sääsehammustusega pääseb malaariaparasiit verre ja liigub vere kaudu maksa. Maksas parasiidid kasvavad ja arenevad 6-9 päeva, kuni nad on valmis maksast lahkuma ja uuesti vereringesse minema. Pärast seda, kui parasiidid on uuesti verre pääsenud, tungivad nad punaverelibledesse, lõpetavad kasvamise ja hakkavad kiiresti paljunema. Parasiitide arv kasvab kuni punavereliblede lõhkemiseni, mille käigus vabaneb vereringesse tuhandeid parasiite. Parasiidid ründavad seejärel teisi punavereliblesid ja infektsioonitsükkel jätkub, põhjustades malaarianähtusid. Haigus võib levida ka nakatunud isiku vere ülekandel või nakatunud isiku verega saastunud nõelte või süstalde kasutamisel.

Kes on enim ohustatud?

Hinnangute kohaselt on malaariast ohustatud umbes 40% maakera elanikest. Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas – see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. See kehtib eriti rasedate naiste ja alla 5-aastaste laste puhul.

Kus te olete ohustatud?

Viimasel aastakümnel on malaaria levinud, eriti põhjapoolkeral. Malaaria on eriti levinud troopilistes piirkondades ja seda esineb enam kui 100 riigis:

• Kesk- ja Lõuna-Ameerikas,
• Aafrikas,
• India subkontinendil,
• Kagu-Aasias.

Vaata lisaks:
http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/reisimine/malaaria_riskipiirkonnad.pdf