A-hepatiit

A-hepatiit

Mis on A-hepatiit?

A-hepatiit on maksa haigus, mida tekitab A-hepatiidi viirus (HAV). Tegemist on ühega nakkuslikke maksapõletikke ehk hepatiiti tekitavatest viirustest. Tekitaja ohustab üksnes inimesi, loomadel seda ei esine.  Haigus on varasematest aegadest tuntud ka nakkusliku kollatõvena.

Kuidas haigus levib?

Viirus peab sattuma suhu ja sealt edasi seedetrakti, seega nakatumine toimub reeglina inimese väljaheitega saastunud käte (käte pesu on tehtud puudulikult) või toidu/joogivee vahendusel (nt. puu- ja juurvilja pesemine saastunud veega, jääkuubikud jne.). Viiruse eritumine väjaheitega algab ühe-kahe nädala jooksul enne haiguspildi teket ja jätkub nädala paari jooksul peale seda. Lastel on see periood pikem.

Harva on esinenud nakatumist seksuaalsel teel ja vere kaudu.

Kui kaua võib viirus keskkonnas püsida?

Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides näiteks  +25ºC 3 kuud , kuumutamisel 60°-ni 10-12h, 85°- 1min (toit võib saastuda ka pärast kuumtöötlust, serveerimise ajal), siiski on tundlik enamikele desinfektantidele .

Kui kaua võtab aega viirusega kokkupuutest haiguse tekkeni?

Peiteperiood on kaks kuni kuus nädalat (keskmiselt 30 päeva).

Millised on haiguse tunnused?

Haigus võib kulgeda ka ilma, et inimene ise seda teaks (asümptoomselt). Haiguse tunnused on erinevatel viirushepatiitidel sarnased. Peiteperioodile järgneval  ajal võivad tekkida:

Kui kaua haigus kestab?

Haigustunnuste taandumine võtab aega  keskmiselt 2-3 nädalat. Harvadel juhtudel võib  paranemisperiood olla pikk ja esineda võivad haigusnähtude ägenemised (kuni 6 kuud).

Eelneva maksakahjustusega isikutel võib haiguspilt olla raskem. Kroonilist A-hepatiiti ei esine.

Kas haiguse kulus on ealisi erinevusi?

Haiguse kulg on lastel ja täiskasvanutel erinev.  Alla 5 aastastel esineb  väga tagasihoidlik haiguspilt (enamasti alaägedana väheste haigustunnustega, kollasust esineb kuni 7% lastest). Vanuse kasvades suureneb  klassikalise haiguspildi esinemissagedus  ja haiguse äge kulg, üle 15 aastaste puhul on haiguskulg juba sarnane täiskasvanute omaga.

Kuidas A-hepatiiti ravitakse?

Viiruse enda vastu ravi ei ole. Haiguse põdemise ajal on soovitav säästev elukorraldus, piisav vedelike tarbimine, korrapärane toitumine ning hoidumine alkoholist. Mõnikord on vajalik haiglaravi leevendamaks väljendunud haigustunnuseid.

Kas A-hepatiit võib korduda?

Ei. Viirusel on küll olemas erinevad alatüübid, kuid põdemise ja ka vaktsineerimise  järgselt tekkiv immuunsus kaitseb edaspidi kõikide alatüüpide poolt tekitatavate infektsioonide  eest.

A-hepatiidi põdemise järgselt omandatav immuunsus on eluaegne.

Kas Eestis esineb A-hepatiiti?

Terviseameti andmetel on Eestis 2006-2010 aastani registreeritud 5-19 juhtu aastas ehk 0,4-1,4 juhtu/100 000 elaniku kohta aastas. Enamasti on tegu olnud „suveniiriga“ reisilt soojale maale.  2011 aastal on 21. novembri seisuga Eestis avastatud 124 A-hepatiidi haigestumist, millest enamik on seotud Viljandiga. 2008a. aga registreeriti ulatuslik puhang Lätis, kus esinemissagedus elanikkonna hulgas tõusis 124,6 juhuni /100 000 elaniku kohta aastas. Maailmas on A-hepatiit sage haigus, esinedes siiski enam puuduliku hügieenitasemega arengumaades.

Kuidas end kaitsta A-hepatiit nakatumise eest?

Tõhusaima kaitse tagab vaktsineerimine. Vältida tuleks kontakti haigetega. Väga olulisel kohal on korralik, sage kätepesu peale tualeti kasutust, enne toidu valmistamist, enne söömist. Oluline on ka puu-ja juurviljade pesemine, eriti kui kavatsetakse neid süüa toorelt.

Millised on ennetusvõimalused A-hepatiiti põdeva haigega kokkupuute järgselt?

A-hepatiidi haigega kokkupuutumise järgselt (nt haigus pereliikmel, kooli- või lasteaiakaaslasel) on soovitav haigestumise vältimiseks end võimalikult kiiresti vaktsineerida. Vaktsineerimine ei pruugi haigestumist ennetada, kui kokkupuutest on möödas rohkem kui 2 nädalat.

Olulisel kohal haigestumise ennetamiseks on ka eelpoolnimetatud hügieenisoovituste järgimine.

Kes on ohustatud A-hepatiidist?

Riskigruppi kuuluvad reisijad A-hepatiidi kõrge esinemisagedusega maadesse, haige pereliikmed ja lähikontaktsed.

Millised on Eestis registreeritud vaktsiinid?

Eestis on registreeritud ja kasutusel kahte erinevat tüüpi vaktsiinid:

Täpsemat infot erinevate vaktsiinide kohta  saab oma perearstilt või vaktsineerimiskabinetist.

Kui efektiivsed vaktsiinid on?

Monovaktsiinide korral tekib piisav immuunvastus ühe kuu jooksul peale esimest doosi üle 99% vaktsineeritutest, kordusdoos kindlustab  pikajalise immuunvastuse. Kombineeritud vaktsiinide korral on piisav immuunvastus tagatud mõlema hepatiidi (A ja B) osas peale kogu vaktsiinikuuri läbimist.

Kas A-hepatiidi vaktsiin kaitseb ka teiste nakkuslike maksapõletike eest?

Ei, ainult vaktsineerimisel kombineeritud vaktsiiniga (A+B) saavutatakse kaitse ka B-hepatiidi vastu.

Millised A-hepatiidi vastase vaktsineerimisega seotud ohud?

Vaktsineerimise järel võivad sageli esineda süstekoha valu, punetus, turse ja ebamugavustunne. Üldreaktsioonidest võivad tekkida väsimus, palavik (≥ 37,5°C). Vaktsiinid on vastunäidustatud nendel, kellel on teada ülitundlikkusreaktsioon vaktsiini komponentidele ja isikutele, kellel see on ilmnenud pärast eelmist vaktsiinidoosi manustamist.

Kuidas vaktsineerimine toimub?

HAV sisaldavate monovaktsiinide puhul on piisav 2 doosiline vaktsineerimiskuur - esimese doosi järel manustatakse 6-12 kuu pärast teine doos. Tekkiv kaitse on püsiv ega vaja enam korduvat vaktsineerimist. Kui teise doosi tegemine millegipärast hilineb, ei ole vaja skeemi otsast peale alustada.

Kombineeritud vaktsiinide korral lähtutakse B-hepatiidi vaktsineerimisskeemist e. vajalik on 3 doosi manustamine: 0, 1 ja 6 kuu pärast. Kordusdoos ei ole vajalik.

Kirjanduse viited

  1. Mandell, Douglas and Bennett`s Principles and Practice of Infectious Diseases, 7th Ed.
  2. The vaccine handbook. A practical guide for clinicians. Marshall Gary S.
  3. http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine.html
  4. http://data.euro.who.int/cisid/
  5. Eesti ravimiregister. www.sam.ee
  6. www.cdc.gov