Hepatiit B

B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib inimese vere ja kehasekreetide kaudu. Kõige suurem on viiruse sisaldus tavaliselt veres. Nakkuse saamise võimalus vere kaudu on võrreldes HIV-viiruse saamisega sada korda suurem. B-hepatiit võib levida ka sugulisel teel spermaga,  sünnituse käigus sünnitusteedes emalt lapsele. On ka võimalus, et viirus kantakse rinnapiimaga emalt lapsele. Vereseguse süljega nakkuse saamise võimalus on stomatoloogilises tegevuses ja inimese hammustuse korral. Tihtilugu jääb nakatumise allikas ebaselgeks.
Kui laps saab nakkuse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus 90% juhtudest, kui laps nakatub väikelapseeas, siis 25-50%. Ligikaudu 10 %-l juhtudest võib hepatiit B viiruse poolt põhjustatud krooniline maksakahjustus areneda maksavähiks.

Esmane immuniseerimine B-hepatiidi vastu toimub juba sünnitusmajas, seejärel teostatakse kordusvaktsineerimised 1. elukuul ja 6. elukuul.
Vaktsineerimine annab 95% kaitse hepatiit B vastu.