Haigusnähud
Prindi
Kuna B-hepatiidi tunnuseid alati selgesti ära ei tunta, saavad inimesed oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs.
Umbes pooltel kõigist B-hepatiiti nakatunud inimestest ei esine üldse haigusnähtusid.
Teistel võivad tekkida gripitaolised nähud nagu palavik, väsimus, lihas- või liigesvalu, isutus, kaalulangus, nahasügelus, tume uriin, iiveldus ja oksendamine. Mõnel juhul võib järgneda naha ja silmavalgete kollasuse teke.
Haigusnähud võivad püsida kuni kaheksa nädalat, kuni (enamikel juhtudel) organism toodab vajalikke antikehi infektsiooni vastu võitlemiseks. Samas võib enesetunde paranemine võtta aega mitu kuud kuni aasta. Mõnikord võivad B-hepatiidi sümptomid olla eluohtlikud ja 1% kõigist täiskasvanutel esinenud juhtudest lõpeb surmaga.
5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata. Kroonilistel kandjatel on suurem oht raske maksahaiguse (maksatsirroosi või -vähi) tekkeks ja nad on nakkusohtlikud, mis on tähtis trevishoiu seisukohast lähtudes.
Umbes pooltel kõigist B-hepatiiti nakatunud inimestest ei esine üldse haigusnähtusid.
Teistel võivad tekkida gripitaolised nähud nagu palavik, väsimus, lihas- või liigesvalu, isutus, kaalulangus, nahasügelus, tume uriin, iiveldus ja oksendamine. Mõnel juhul võib järgneda naha ja silmavalgete kollasuse teke.
Haigusnähud võivad püsida kuni kaheksa nädalat, kuni (enamikel juhtudel) organism toodab vajalikke antikehi infektsiooni vastu võitlemiseks. Samas võib enesetunde paranemine võtta aega mitu kuud kuni aasta. Mõnikord võivad B-hepatiidi sümptomid olla eluohtlikud ja 1% kõigist täiskasvanutel esinenud juhtudest lõpeb surmaga.
5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata. Kroonilistel kandjatel on suurem oht raske maksahaiguse (maksatsirroosi või -vähi) tekkeks ja nad on nakkusohtlikud, mis on tähtis trevishoiu seisukohast lähtudes.
