Mis on viiruslik B-hepatiit

Prindi

B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest.

Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks

B-hepatiidi viirusega on olnud nakatunud üks igast kolmest inimesest kogu maailmas ning enam kui 350 miljonit inimest on kroonilised B-hepatiidi kandjad. See on peamine maksavähi põhjus ja Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb iga aastal B-hepatiidi tagajärjel maailmas enam kui miljon inimest. hepatiit_b

Kuidas nakatutakse

B-hepatiit levib sagedamini:

otsesel kokkupuutel verega, nt. lahtise haava kaudu
kaitsmata seksuaalvahekorra ajal
saastunud nõelte või muude ravimi manustamise vahendite kasutamisel
steriliseerimata vahendite kasutamisel näiteks meditsiinilisteks protseduurideks, tätoveerimiseks, nõelraviks või keha augustamiseks
hambaharjade, žilettide, küünetangide või nuustikute jagamisel teistega

Kes on enim ohustatud?

Risk on suurenenud järgmistes riskirühmades:

välismaale reisijad
täiskasvanud ja teismelised, kes vahetavad sageli seksuaalpartnereid
homo-ja biseksuaalsed mehed
süstivad narkomaanid
hemofiiliahaiged või regulaarselt vereülekandeid saavad inimesed
inimesed, kes puutuvad kokku B-hepatiidi viiruse kandjaga

Kus te olete ohustatud

B-hepatiiti leidub kogu maailmas. Eesti on nn. "keskmise hepatiidiriskiga" riik. Riikliku immuniseerimiskava kohaselt saavad riigi poolt tasuta vaktsineeritud imikud (alates 2001.a) ja teismelised. (alates 1999.a).
Kontrolli, kas sina oled kaitsud!