Mis on viiruslik A-hepatiit

A-hepatiiti e. nakkuslikku kollatõbe põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV)

A-hepatiidi viiruse tagajärjel tekib maksapõletik (kollatõbi). A-hepatiit on väga nakkav. Igal aastal haigestub ülemaailmselt 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem vaktsineerimisega ennetatav haigus reisijate seas.

Nakkuslik kollatõbi võib levida ka lähikontakti kaudu nakatunud isikuga, kellega te näiteks koos elate või seksuaalkontakti teel.
Tähtsad nakkusallikad on:

• Koorikloomad saastunud veekogudest
• Saastunud toored puu-ja köögiviljad
• Saastunud piim ja piimatooted
• Saastunud veeallikad

Risk on suurenenud järgmistes gruppides:

• välismaale reisijad
• süstivad narkomaanid
• homoseksuaalsed mehed
• inimesed, kes puutuvad kokku A-hepatiidi viirusega nakatunud isikuga

A-hepatiiti leidub kogu maailmas, kuid see on enam levinud piirkondades, kus on ebapiisavad hügieenitingimused. Ei saa välistada ka piirkondlike puhanguid kõrge hügieenitingimustega riikides. 2008. aastal on Euroopa Liidu liikmesriikides Lätis, Tsehhis, Slovakkias ja Austrias registreeritud oluline haigestumise sagenemine.

Imikud ja väikelapsed on sageli ilma nähtudeta, samal ajal kui suurematel lastel võivad avalduda haigusnähud. Haigus on raskema kuluga täiskasvanutel, kellel see võib kesta mitu nädalat ja paranemine võib võtta mitu kuud. Surmaga lõppeva A-hepatiidi oht suureneb vanuse kasvades.

Haigusnähud on järgmised:

• väsimus
• iiveldus
• oksendamine
• palavik ja külmavärinad
• kõhuvalu, sealhulgas maksapiirkonnas
• naha ja silmavalgete kollasus
• tume uriin
• hele väljaheide