Hooajaline gripp

Hooajaline gripp on hingamisteede kaudu leviv haigus, mida põhjustab gripiviirus. Gripiviirus avastati esmakordselt 1933. aastal. Haigestumist põhjustavad kaks põhilist tüve: A gripp ja B gripp. A gripp põhjustab tavaliselt raskemakujulist haigust kui B gripp.  Iga-aastase gripilaine korral arenevad 5-15 % elanikkonnast ülemiste hingamisteede haigused.  Kõrge riskiga isikutel (vanuritel ja krooniliselt haigetel) võib  gripp kulgeda väga raskelt ja viia haiglaravile või koguni surmani.

Gripisümptomid

Gripisümptomiteks on tavaliselt peavalu, palavik, köha, kurguvalu, lihas- ja liigesvalu. Enamikel inimestel kulgeb gripp leebete sümptomidega. Tavaliselt suhtutakse grippi kui ebameeldivasse, kuid ajutisse haigusesse. Mõned inimesed on aga gripi suhtes haavatavamad, nagu näiteks vanemaealised, astmaatikud, nõrga tervisega või nõrgestatud immuunsusega isikud (HIV, leukeemia ja muud vähivormid) ja nendel võib haiguse kulg olla palju raskem. Gripi levinumad tüsistused on bakteriaalne kopsupõletik, kõrvapõletik, põskkoopa põletik, dehüdratatsioon e. veetustumine, aga ka krooniliste haiguste süvenemine näiteks südamepuudulikkuse, astma ja diabeedi korral.

Grippi esineb kõige enam talvel, kõrgpunktiga detsembrist-märtsini. Troopilistes maades esineb grippi aastaringselt. Suviti esinevad grippi meenutavad haigused on tavaliselt põhjustatud teistest viirustest või allergiatest. 

Vanemate inimeste jaoks kujutab gripp suurt ohtu tervisele.  Kõrge elatustasemega maades on enamik gripiga seostatud surmajuhtumitest üle 65. aasta vanustel inimestel.