Vaktsineerimine gripi vastu

Gripiviirus on dünaamiline ja võib muutuda, moodustades pidevalt uusi tüvesid.  Seetõttu tuleb tõhusa kaitse tagamiseks hooajalise gripivaktsiini koostist vastavalt muutustele pidevalt kohandada.
 
Maailma Terviseorganisatsiooni juurde kuuluv Global Influenza Surveillance Network (Ülemaailmne Gripi Jälgimise Võrgustik) jälgib maailmas esinevaid gripi tüvesid, mille põhjal koostatakse nimekiri gripiviirustest, millest võib tuleneda oht  rahvastiku tervisele. Soovitatavad vaktsiini viiruse tüved ei ole alati identsed ringleva viirusega, kuid on sellele väga sarnased. Kohalikud terviseorganisatsioonid teevad lõpliku otsuse, milliseid viirusetüvesid peavad uueks hooajaks toodetavad vaktsiinid sisaldama. 

Põhja- ja lõunapoolkera jaoks töötatakse välja erinevad vaktsiinid. Põhjapoolkera jaoks väljatöötatava  järgmise hooaja gripivaktsiini koostise kolm tüve otsustatakase tavaliselt veebruari keskel ja lõunapoolkera jaoks septembri lõpuks.

Gripivaktsiinid on süstitavad inaktiveeritud vaktsiinid (sisaldab kas inaktiveeritud tervet viirust, viiruseosakesi või pinnaantigeene). Neid vaktsiine võib kasutada inimestel alates kuuendast elukuust, tervetel inimestel ja ka krooniliste haigustega isikutel.

Tavaliselt piisab noortel täiskasvanutel ja vanemaealistel ühekordsest vaktsineerimisest igal aastal, kuna nende organism on juba gripiviirusega varem kokku puutunud.
Väga väikestel lastel on vaja kahte annust, kuna nende immuunsüsteem tuleb alles häälestada gripiviirusele reageerima, juhul kui nad ei ole varem vaktsineeritud.
Ligikaudu kahe nädala pärast tekib kaitsereaktsioon, mis aitab kaitsta gripiviiruse vastu. Gripivaktsiinid ei kaitse gripilaadsete haiguste vastu, mis on teiste viiruste ja bakterite poolt põhjustatud. 
 

Meie kliimatingimustes on parim aeg vaktsineerimiseks oktoober või november, kuid kasu on vaktsineerimisest ka veel detsembris või isegi hiljem, kuna gripi kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris ning võib kesta kuni mai lõpuni.