Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb?

Kui inimene nakatub, siis on immuunsüsteemil haigustekitajatest jagusaamiseks vaja need kõigepealt ära tunda. Valged verelibled tuvastavad haigustekitajaid teatud molekulide järgi, mida nimetatakse antigeenideks. Edaspidi hakkavad valged verelibled antigeenide alusel tootma just täpselt selle viiruse või bakteri vastaseid antikehi.

Antikehadel on kaks ülesannet:

Antikehi ei hakata tootma kohe, kui inimene nakatub, vaid selleks kulub aega. Seni võivad haigustekitajad inimese kehas põletikku tekitades ja mürkaineid tootes teha palju kahju. Järgmisel korral samade haigustekitajatega nakatudes on immuunsüsteem juba õppinud neid ära tundma ja nendest jagu saama – nakkushaigust ei teki või see tekib palju kergemal kujul. Selle kohta öeldakse, et inimene on muutunud haiguse suhtes immuunseks.

Väikest last kaitsevad esimestel elukuudel ka temale ema vereringest raseduse ajal üle läinud antikehad. Emalt saadud antikehad kaovad lapse vereringest reeglina esimese elupoolaasta jooksul, kuid erinevate haiguste vastaste antikehade hulk ja püsimisaeg pole ühesugused. Näiteks läkaköha vastu saab laps emalt üsna vähe kaitset.