Vaktsiin.ee veebileht on mõeldud info jagamiseks enamlevinud haiguste kohta, mida on võimalik vaktsineerimise teel ära hoida. Siit leiate soovitusi hepatiidi e. kollatõve, emakakaelavähi, gripi, lastehaiguste, puukentsefaliidi jt haiguste vältimise võimalustest.

Miks vaktsineerida
Vaktsineerimine aitab püsida tervena. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku- ja rõugeepideemiad. Ka difteeria, lastehalvatus, läkaköha ja teetanus on tänaseks praktiliselt unustatud just tänu vaktsineerimisele.
Tänapäeval võib aga jätkuvalt nakatuda erinevatesse haigustesse, seda nii kodumaal (näiteks hepatiit e. kollatõbi, gripp, puukentsefaliit jne) kui ka välismaal viibides (näiteks malaaria, tüüfus jne). Tänu mahukale teadus- ja arendustööle on täna võimalik end vaktsineerida näiteks emakakaelavähi vastu, mis on oluline läbimurre vähiprofülaktikas. Jätkuva uurimistöö tulemusel on peagi oodata veelgi läbimurdelisi vaktsiine, mis aitavad meie elukvaliteeti parandada, andes meile võimaluse olla terved ja tegusad.

Surmavate müütide pandeemia.

Eestisse on jõudnud vaktsiiniteemaliste müütide pandeemia, mis levib internetifoorumites ja suust suhu. Üleöö on kõik targaks saanud vaktsineerimise ohtlikest kõrvalmõjudest ja oskavad peast nimetada vähemalt viit põhjust, miks mitte vaktsineerima minna. Sarnane kuritegeliku desinformatsiooni puhang on aset leidnud ka Inglismaal, kus väikelaste vaktsineerimine leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiiniga vähenes kümne protsendi võrra tuues kaasa leetritesse haigestumise järsu tõusu koos surmajuhtumitega. Ole hea, võta omale aega ja loe, mida spetsialistid arvavad. Ainult teadlikkuse tõusuga saame vältida tagasilööki, mis võib kaasa tuua laste suremuse kasvu koos raskete haigustega, mis on juba kaduma hakanud.

1. Müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

Tegelikkus: Vaktsiine ja vaktsineerimist tuntakse juba üle 200 aasta ning gripi vastu on vaktsineeritud juba tervelt 60 aastat. Vaktsineerimine on immuunsuse saavutamiseks organismile tunduvalt vähem koormav ja ohutum kui haiguste läbipõdemine. Üldiselt kaalub vaktsineerimisest saadav kasu üles vaktsineerimisega seotud riskid, kasu ja riski hinnatakse individuaalselt. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse organismile kahjutuks tehtud haigustekitajat või selle inaktiveeritud osakest, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib keha oma loomuliku kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt, ning selle tulemusena jääb ära haiguse reaalne läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistuse ohud. Mida rohkem on vaktsineerituid, seda üldisem on immuunsus ja seda vähem võimalusi on viirustel levida ja pahandusi tekitada, seda tervem püsib meie rahvas.


2. Müüt: Vaktsiinidest pole mingit kasu

Tegelikkus: Inimesel on üldiselt raske tunnetada kasu või efekti sellest, mida ta ei saa silmaga näha või käega katsuda. Vaktsiini kasulik toime ei ole inimesele silmaga nähtav – oma last leetrite vastu vaktsineeriv ema ei näe tekkivaid kaitsekehi. Samuti ei näe ta oma last leetrites vaevlemas, sest just tänu vaktsineerimisele ei ole leetreid enam ammu näha olnud. Nii võib lapsevanemale tunduda, nagu midagi polekski muutunud ja vääralt näida, et vaktsineerimine on mõtetu. Noortele emadele on sageli vastumeelne teha oma näiliselt igati tervele lapsele midagi nii ebameeldivat nagu süst selleks, et teda kaitsta abstraktse nakkushaiguse eest, mida just tänu vaktsineerimistele polegi enam pikka aega nähtud. Seetõttu tekib paljudel emadel kiusatus jätta lapse tervis tema „loomuliku kaitsevõime hooleks“. Lapse immuunsüsteem ei pruugi aga olla valmis adekvaatselt võitlema haigustekitajaga ning tulemuseks võib olla haigestumine koos selle kurbade tagajärgedega. Vaktsineerimise tulemusena tutvub lapse immuunsüsteem kahjutuks tehtud vaktsiini-viiruse või -bakteriga, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib tema organism just vaktsiini poolt „sisse töötatud” kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt, ning selle tulemusena laps ei nakatu, jääb ära haiguse läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistuste ohud.
Vaktsineerimata jätmine on riskimine tervisega, mäng sellega, et võidakse nakatuda ohtlikusse haigusesse, samas kui on võimalus seda väikese hinnaga vältida.


3. Müüt: Vaktsiinid on kahtlased, neil on „nähtamatud kõrvalnähud“

Tegelikkus: Kuna vaktsiini toimel tekkiv kaitseefekt on inimese silmale nähtamatu ja ei allu tema tahtele, puudub inimesel vaktsiini toime üle kontroll. Sellega on psühholoogiliselt raske leppida. Inimene saab küll otsustada, kas vaktsineerida või mitte. Kui ta otsustab vaktsineerida, siis kõrvalnähtude tekkimise või mittetekkimise üle inimesel kontroll puudub, kuna need ei allu tahtele. Seetõttu vaktsineerimise puhul libiseb kindlusetunne pisut ära, sest näiliselt me ei juhi olukorda. Samal põhjusel võib tekkida hirm, et vaktsiinil on mõned nähtamatud kõrvalmõjud. Ratsionaalselt mõeldes, kuigi nende hirmude tekkimine on arusaadav, ei ole need tegelikkuses põhjendatud, sest vaktsineerimise ohutus ja tõhusus on aastakümnete vältel leidnud mitmekordset kinnitust.

Loe edasi ja räägi teistele...