A-hepatiiti haigestumine on sagenenud
Terviseameti andmetel on Eestis käesoleval aastal registreeritud 07.09.2011 seisuga kokku 26 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 16 on lisandunud augustist alates Viljandimaalt.
Viljandimaal ringleva A-hepatiidi täpsemad levikuteed ei ole hetkel täpselt teada.
A-viirushepatiidi ehk kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Nakatumine toimub reeglina inimese väljaheitega saastunud käte (käte pesu on tehtud puudulikult) või toidu/joogivee vahendusel (nt. puu- ja juurvilja pesemine saastunud veega jne). Haigus levib ka kokkupuute järel haige inimesega.
Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis käte pesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne söömist ja toiduvalmistamist ning alati pärast tualeti kasutamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.
Parima kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise vahega. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 20 aastat.
Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on: väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.
A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel püsinud Eestis madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti – 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a – 19 ja 2010. a – 6 juhtu.
Kui soovid A-hepatiidi ja vaktsineerimise kohta rohkem teada, siis leiad lisainfot A-hepatiidi lehelt.
